Kolga-Jaani jahikaitse rühma registreemiseks esitati avaldus 6. veebruar 1928. a.
Asutajateks olid Jaan Väljapõhi, Moorits Tõnisson (Nõmme talu), Eduard Kohv (Pusu talu), Peet Aru (Mäe talu), Osvald Kaur (Sillaotsa talu), Rudolf Hubel, Eduard Kabel ja Peeter Reier. Rühm registreeriti 18. veebruar 1928.
Aastatel 1963-1964 teostas maadel jahti Põltsamaa rajoon, mis moodustati 1957.a. Liikmeid oli Põltsamaa rajoonil 87. Klubi ühendas 21 sektsiooni, milles oli kokku 483 liiget. Jahimaade suuruseks oli 1700 km², millest 391km² oli keelualade all. Varadest oli klubil mootorpaat ja laskerada.
Aastal 1962 kütiti 14 200 ulukit klubi liikmete poolt, neist 12 800 lindu. Lisasöödaks varuti ulukitele 32 tonni heina, 5700 lehtpuu- ja põõsavihta, 6 tonni viljapuhastusjäätmeid ning rajati 1.5ha jagu söödapõlde.
Aastatel 1964-1965 teostas jahti maadel Viljandi rajoon, mis moodustati 1961. a VSÜ “Kalev” Pärnu Jahindusklubi baasil. Jahimaade pindala suurus oli ca 2200 km2. Klubil oli veoauto, mootorratas, 7 stendipüssi jm pisivarustust.
Kolga-Jaani JS algusaastatel oli meie liikmete arv umbes 20 mehe juures. Põhiliseks jahitavaks ulukiteks olid toona jänes, rebane ja hunt. Neist viimasega oli siin kandis palju probleeme, sest Niilu talus ja Soosaare mõisas peeti mullikad ja hundid käisid neid pidevalt murdmas. Rebast ja hunti jahiti lipujahi meetodiga. Alates 1971. a algas jahiseltsis suurem põdrajaht. Alates 1976-1977 hakati küttima ka metssigu. Tol ajal pidi jahil kaasas olema alati ka jahijärelvalvet pidav metsavaht.
Allikas: Kolga-Jaani Jahiseltsi pikaaegne liige Vello Läänesaar, kes on jahimees alates 16. aprill 1972.