Seltsist

Kolga-Jaani Jahiseltsi hooldusalaks on 14 680 hektarit, millest enamus asub endise Kolga-Jaani valla maadel.

Meie hallataval jahimaal on paiknevad mitmed sood ja rabad – neist tuntuimad on Soosaare ja Parika raba.

Idapoone külg piirneb Põltsamaa jõega, millest teisel pool asetseb Alam-Pedja looduskaitseala.

Tänu erakordsele loodusele on meie hallataval hooldusalal suurepärased elutingimused paljudele ulukitele.

Kolga-Jaani jahikaitse rühma registreemiseks esitati avaldus 6. veebruar 1928. a.

Asutajateks olid Jaan Väljapõhi, Moorits Tõnisson (Nõmme talu), Eduard Kohv (Pusu talu), Peet Aru (Mäe talu), Osvald Kaur (Sillaotsa talu), Rudolf Hubel, Eduard Kabel ja Peeter Reier. Rühm registreeriti 18. veebruar 1928.

Aastatel 1963-1964 teostas maadel jahti Põltsamaa rajoon, mis moodustati 1957.a. Liikmeid oli Põltsamaa rajoonil 87. Klubi ühendas 21 sektsiooni, milles oli kokku 483 liiget. Jahimaade suuruseks oli 1700 km², millest 391km² oli keelualade all. Varadest oli klubil mootorpaat ja laskerada.

Aastal 1962 kütiti 14 200 ulukit klubi liikmete poolt, neist 12 800 lindu. Lisasöödaks varuti ulukitele 32 tonni heina, 5700 lehtpuu- ja põõsavihta, 6 tonni viljapuhastusjäätmeid ning rajati 1.5ha jagu söödapõlde.

Aastatel 1964-1965 teostas jahti maadel Viljandi rajoon, mis moodustati 1961. a VSÜ “Kalev” Pärnu Jahindusklubi baasil. Jahimaade pindala suurus oli ca 2200 km2. Klubil oli veoauto, mootorratas, 7 stendipüssi jm pisivarustust.

Kolga-Jaani JS algusaastatel oli meie liikmete arv umbes 20 mehe juures. Põhiliseks jahitavaks ulukiteks olid toona jänes, rebane ja hunt. Neist viimasega oli siin kandis palju probleeme, sest Niilu talus ja Soosaare mõisas peeti mullikad ja hundid käisid neid pidevalt murdmas. Rebast ja hunti jahiti lipujahi meetodiga. Alates 1971. a algas jahiseltsis suurem põdrajaht. Alates 1976-1977 hakati küttima ka metssigu. Tol ajal pidi jahil kaasas olema alati ka jahijärelvalvet pidav metsavaht.

Allikas: Kolga-Jaani Jahiseltsi pikaaegne liige Vello Läänesaar, kes on jahimees alates 16. aprill 1972.

Jahipidamine on meeldiv ajaviide ja tervislik puhkus.

Looduse nautimine, füüsiline karastumine ja ulukihoole, mis jahimehe ametiga kaasnevad ei ole selle ameti ainsateks ülesanneteks.

Et tasandada vastuolu jahimehe hobi ja ulukite vaeva vahel on aegade jooksul hakatud täitma teatud kirjutamata seadusi ehk jahieetilisi norme.

Austa jahikaaslast ja loodust – Selts on sõpruskond, keda seob ühine jahindus- ja loodushuvi ning vastastikune austus.

Kohtle jahikoera kui võrdset jahikaaslast olenemata sellest, kellele ta kuulub.

Austa ulukit – kaitstes neid jõudumööda ja seadusi järgides hulkuvate murdjate ja salaküttide eest.

Ära pea jahti tuluteenimise eesmärgil

Täida kohusetundlikult ulukite vaatlusandmeid ja vajalike teadusuuringuid

Ära jäta endast loodusesse ebameeldivaid jälgi

1. Üldsätted
   1. Kolga-Jaani Jahiselts MTÜ (edaspidi Jahiselts) sisekorra eeskiri on kehtestatud eesmärgiga reguleerida ja korraldada Jahiseltsi tegevust täpsemalt kui seda näeb ette Jahiseltsi põhikiri.
   2. Jahiseltsi tegevuse aluseks on Eesti Vabariigis kehtiv jahiseadus, jahieeskiri, mittetulundusühingute seadus, Jahiseltsi põhikiri ning käesolev sisekorra eeskiri.
   3. Käesolev sisekorra eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele Jahiseltsi liikmetele ja jahikülalistele.
2. Jahiseltsi liikme õigused
   1. Jahiseltsi liikmel on õigus:
      1. Võtta osa jahiseltsi tegevusest vastavalt põhikirjale;
      2. Võtta osa Jahiseltsi üldkoosolekust;
      3. küsida esimehelt või teistelt juhatuse liikmetelt informatsiooni jahtide kohta ja osaleda jahil;
      4. saada ligipääs Jahiseltsi infokanalitele (suhtlusrakendus WhatsApp, elektronposti nimekiri);
      5. võtta osa Jahiseltsi korraldatud üritustest;
      6. kasutada jahipidamiseks kogu Jahiseltsi hallatavat jahimaad (v.a jahikeelualad);
      7. kasutada Jahiseltsi käsutuses olevaid ruume, infot ja vahendeid (v.a rahalised vahendid);
      8. esitada Jahiseltsi juhatusele ettepanekuid ja järelpärimisi;
      9. Valida ja olla valitud jahiseltsi juhtivatesse organitesse;
      10. saada juhatuselt lisainformatsiooni suuruluki jahilubade jaotamise kohta;
      11. rajada ulukitele söödakohti või soolakuid juhatuse eelneval nõusolekul;
      12. Õigus juhatuse poolt talle määratud karistusi edasi kaevata üldkoosolekule.
   2. Katseajal olevatele liikmetele või noorjahimeestele võib juhatus määrata Jahiseltsi liikmete seast juhendaja, kelle ülesandeks on nende abistamine ja juhendamine jahindusalaste teadmiste ja kogemuste omandamisel.
3. Jahiseltsi liikme kohustused
   1. Jahiseltsi liige on kohustatud:
      1. pidama kinni jahiseltsi põhikirjast ja sisekorra eeskirjadest, kehtivatest jahieeskirjadest, relvaseadusest ning jahinduse heast tavast;
      2. võtma osa Jahiseltsi tegevustest;
      3. võtma osa ulukite käitlemisest ja muudest vajalikest toimingutest jahi käigus ja peale aktiivse jahi lõppu, juhul kui jahijuhataja ei otsusta teisiti;
      4. osalema iga-aastastel välitööpäevadel, kus puhastatakse kinnikasvanud metsasihte, kraave, rajatakse sildasid, truupe, soolakuid ja kõrgistmeid;
      5. hoidma jahiseltsi vara, mitte kuritarvitama seltsi vahendeid omakasu eesmärgil;
      6. hoidma Jahiseltsi mainet;
      7. osalema korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel;
      8. tasuma üldkoosoleku otsusega vastu võetud liikmemaksu.
   2. Välitööpäevast osavõtmise kohustusest ja liikmemaksust on vabastatud Jahiseltsi liikmed alates 70. eluaastast.
   3. Kui Jahiseltsi liikmel ei ole võimalik välitööpäeva teha võib ta juhatusega kooskõlas selle Jahiseltsile rahaliselt kompenseerida või asendada mõne muu Jahiseltsile kasuliku toiminguga (koolitus, üritus jne).
4. Jahiseltsi liikme väljaarvamise kord
   1. Jahiseltsi liige võib liikmeskonnast välja astuda isikliku avalduse alusel, mille peab heaks kiitma Jahiseltsi juhatus. Liikmeksolek lõpeb ka Jahiseltsi liikme surma korral.
   2. Jahiseltsi liikmeskonnast väljaarvamise otsustab üldkoosolek või juhatus. Jahiseltsi liikmest välja arvamise otsus tuleb isikule teatavaks teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
   3. Jahiseltsi liige võidakse juhatuse otsusega liikmeskonnast välja arvata, juhul kui:
      1. ei ole tasunud ettenähtud tähtajaks liikmemaksu;
      2. ta on kahjustanud Jahiseltsi mainet või tekitanud Jahiseltsile kahju;
      3. Jahiseltsi põhikirja või sisekorra eeskirja jäme rikkumine;
      4. tekitab jahiseltsile omavolilise käitumisega kohustusi kolmandate isikute ees;
      5. ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu teistkordselt juhatuse koosolekule, kus arutatakse temaga seonduvat personaalküsimust;
      6. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva, juhatuse või üldkoosoleku otsusega talle pandud kohustused.
   4. Juhatus arutab seltsist väljaarvamist jahiseltsi liikme juuresolekul. Juhul kui liige ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta teistkordselt temaga seonduva küsimuse aruteluks juhatuse koosolekule võib liikme väljaarvamise otsustada tagaselja.
5. Jahiseltsi liikme karistamine
   1. Jahiseltsi liiget võidakse karistada järgmistel põhjustel:
      1. üldkoosoleku ja juhatuse otsuste mittetäitmise eest;
      2. Jahiseltsi põhikirja või sisekorra eeskirja rikkumine;
      3. jahieetika ja jahiohutuse rikkumine;
      4. jahijuhataja korralduste eiramine;
      5. Jahiseltsi nime või maine kahjustamine.
   2. Võimalikud karistused Jahiseltsi liikmele on alljärgnevad:
      1. hoiatus, märkus või noomitus;
      2. piirangud jahipidamisel;
      3. kuni kolmeaastane jahikeeld Jahiseltsi jahialadel;
      4. Jahiseltsi liikmeskonnast väljaarvamine.
   3. Karistusi määratakse juhatuse koosolekul jahiseltsi liikme juuresolekul. Juhul kui liige ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta teistkordselt temaga seonduva küsimuse aruteluks juhatuse koosolekule võib karistuse määrata tagaselja.
6. Jahiseltsi liikme premeerimine
   1. Jahiseltsi liikmeid võidakse premeerida heade jahinduslike tulemuste ja aktiivse seltsialase töö eest. Preemiad Jahiseltsi liikmetele on järgnevad:
      1. suuruluki küttimise luba;
      2. tänukiri;
      3. liikmemaksuvabastus.
   2. Preemia määramise õigus on:
      1. Jahiseltsi juhatusel, kui preemiaks on tänukiri või liikmemaksuvabastus;
      2. Jahiseltsi üldkoosolekul.
7. Ulukihoole
   1. Ulukihoolde aluseks on juhatuse ja üldkoosoleku otsused.
   2. Jahiulukite kinnistamiseks ja nende populatsioonide parandamiseks jahimaal rakendatakse ulukite lisasöötmist ja soolakute rajamist.
   3. Uute söödakohtade või soolakute rajamine toimub kooskõlas juhatusega. Juhatus lähtub strateegilistest piirkondadest, ulukipopulatsioonist ja juba olemasolevatest söödakohtadest ja soolakutest.
   4. Ulukitele mõeldud söödakohtades ja soolakutel teostab järelevalvet ja ulukihoolet juhatusega kooskõlastatud Jahiseltsi liige (haldaja).
   5. Söödakohtade ja soolakute rajamisel peab selle haldaja lisaks juhatuse nõusolekule kooskõlastama selle rajamise maaomanikuga.
   6. Söödakoha rajav Jahiseltsi liige (haldaja) vastutab ise Keskkonnaameti poolt ettenähtud nõuete täitmise eest.
   7. Ulukipopulatsioonide säilimise või tasakaalustamise huvides on juhatusel õigus piirata või peatada jaht kalendriaastaks või jahihooajaks ulukiliikide lõikes kogu jahimaal või ainult teatud piirkonnas.
8. Jahipidamine
   1. Jahipidamise korraldamise eesmärgiks on heade jahipidamise võimaluste loomine kõigile Jahiseltsi liikmetele.
   2. Jahipidamine ning jahindusotstarbeliste ehitiste kasutamine Jahiseltsi jahimaadel on lubatud vaid Jahiseltsi liikmetele, välja arvatud jahiturismi juhtudel või ühisjahtidel, mida korraldatakse Jahiseltsi sotsiaalsetes huvides ning juhatuse esimehega kokku leppides.
   3. Jahipidamiseks vajalike jahilubasid väljastab juhatuse poolt määratud isik. Iga-aastased suurulukijahi põhimõtted igale suurulukiliigile eraldi töötab välja ja kinnitab Jahiseltsi juhatus.
9. Ühisjaht
   1. Ühisjaht on jaht, millest võtavad osa kaks või enam jahimeest. Ühisjahti juhatab jahijuhataja, kes valitakse juhatuse liikme(te) poolt enne ühisjahi kokkukutsumist. Ühisjahi korral lepitakse eelnevalt kokku kogunemiskoht ja aeg. Ennem ühisjahi algust korraldab jahijuhataja koos osavõtjatega vajadusel jahiluure.
   2. Ühisjahi jahijuhataja on õigustatud ja kohustatud:
      1. määrama vajadusel osavõtjad, kes teostavad enne ühisjahi algust piirkonniti jahiluuret;
      2. koostama jahist osavõtjate nimekirja;
      3. teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest;
      4. määrama jahipidamise asukoha;
      5. tegema enne ühisjahi algust kindlaks osavõtjad, kes omavad jahikoera jälgimisseadet ja kes vajadusel saavad ühisjahist (sh kütiliinist) selle ajal jahikoera kättesaamiseks koheselt lahkuda;
      6. vajadusel määrama ajujahil ühe või enam kütiliinivanemat ja ajuvanemat;
      7. määrama küttide ja ajajate asukohad;
      8. määrama ühisjahil raadiosideks kasutatava jahikanali ja andma vajadusel ühisjahi ajal osavõtjatele korralduse raadioside ümberlülitamiseks teisele jahikanalile;
      9. eemaldama jahist jahieeskirju rikkunud osavõtjad;
      10. kõrvaldama jahilt joobe tunnustustega ja jahieetikat rikkunud jahist osalejad. Vajadusel tegema ettepaneku juhatusele karistuse määramiseks;
      11. andma küttidele loa kütiliinilt lahkumiseks aju ajal või peale aju lõppu;
      12. võtma tarvitusele vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral;
      13. tegema jahiuluki surmamise ja haavamise korral märke jahiloale;
      14. organiseerima saagi realiseerimise või jagamise.
   3. Ühisjahil osaleja meelespea:
      1. saabuda kokkulepitud ajal ja valida riietus vastavalt aastaajale ja ilmastikule;
      2. võimalusel kasuta transpordiks maastikuautot ja paku teistele osavõtjatele küüti;
      3. ohutuse tagamiseks tuleb kanda looduses selgelt eristuvat punast või oranži pealiskuube või vesti;
      4. võimalusel kasuta raadiosaatjat paremaks infovahetuseks ning ühisjahi ajal edasta ainult konkreetse jahiga seotud asjakohast informatsiooni;
      5. ühisjahi ajal võivad raadiosides kõva häälega rääkida ainult ajajad ja koeramehed;
      6. kütiliinis olles tuleb olla vaikselt, et mitte ehmatada ulukeid ja häirida teisi kütte;
      7. kontrolli oma tulirelva, sihikut ja laskemoona enne jahil osalemist, et olla kindel oma varustuses;
      8. laadi püss alles siis, kui oled asunud laskekohale, enne laskekohast lahkumist tühjendama padrunisalve ja rauad ning peale laskekohast lahkumist hoidma relvad võimalusel lahti murtuna või avatud lukkudega;
      9. enne lasu sooritamist veenduma uluki valiku õigsuses ja ohutuses jahikaaslaste ning teiste inimeste ja muude objektide suhtes;
      10. jäta meelde, millist ulukit ja kui palju lastakse;
      11. peale lasku tuleb fikseerida oletatav tabamiskoht ja jätta meelde looma käitumise ja eemaldumise suund, mis on vajalik edukaks jälitustegevuseks;
      12. kütiliinis tuleb olla nähtav teistele küttidele ja kui vastav võimalus puudub, anda eelnevalt teistele küttidele märku enda asukohast;
      13. kütil on keelatud lahkuda oma positsioonilt kütiliinilt enne vastavat korraldust jahijuhatajalt saamata;
      14. jälgi jahijuhataja ja liinivanema korraldusi;
      15. Teosta enda poolt kütitud suuruluki esmane töötlemine (sisikonna eemaldamine) või organiseeri see toiming (kooskõlastades jahijuhatajaga).
10. Individuaaljaht / varitsusjaht
    1. Individuaal- ja varitsusjaht on jaht, millele kehtivad samad eetilised ja ohutusreeglid kui ühisjahil.
    2. Individuaal- või varitusjahti planeerides tuleb eelnevalt tutvuda suhtlusrakenduses Whatsapp olevas Jahiseltsi grupis aktuaalse informatsiooniga, et mitte häirida teisi individuaal- või varitsusjahti pidavaid jahimehi. Individuaal- või varitsusjahile minnes tuleb võimalusel suhtlusrakenduse kaudu informeerida teisi jahimehi oma planeeritavast jahi asukohast ja ajavahemikust eesmärgiga tagada individuaal-või varitsusjahi privaatsus ja jahiohutus.
    3. Kui Jahiseltsi liige ei kasuta suhtlusrakendust on tal võimalik paluda teisi Jahiseltsi liikmeid või juhatust, et nad suhtlusrakendusse tema eest vajaliku info sisestaks või temaga grupis aktuaalset informatsiooni jagaks.
    4. Individuaal- ja varitsusjahti ei tohi pidada teiste Jahiseltsi liikmete söödakohtadel/soolakutel ilma nende nõusolekuta.
    5. Keelatud on häirida ulukeid või pidada individuaal-või varitsusjahti piirkonnas kus on eelnevalt planeeritud ühisjahi toimumine.
    6. Jahiseltsi mitteliikmed ei tohi individuaal- ja varitsusjahti Jahiseltsi jahialal pidada, v.a. maaomanik väikeulukijahil oma maaomandi piires või külalisjahist /turismijahist osavõtjad.
11. Külalisjaht / turismijaht
    1. Külalisjaht on jaht, kus Jahiseltsi jahialal viibivad jahil Jahiseltsi mittekuuluvad jahimehed ühisjahi ajal. Seltsi liikmed võivad kutsuda ühisjahile jahikülalisi eelnevalt juhatuse esimehega kokku leppides. Külalisjahimeheks ei ole oodatud isik, kes on üldkoosoleku otsusega varem Jahiseltsist välja arvatud.
    2. Jahikülalise kulud Jahiseltsile kannab kutsuja. Kulutuse määrad otsustatakse jahtkonna juhatuse otsusega.
    3. Jahikülalise eest ei võeta tasu kui külaline tuleb koos jahikoeraga või tuleb ühisjahil ajajaks.
    4. Jahikülalis(t)e eest ei võeta tasu kui peetakse sõprusjahti koos teis(t)e jahiseltsidega.
    5. Jahituristidele annab loa jahipidamiseks juhatus ning kehtestab eelnevalt vastavad lõivud (jahist osavõtmine, jahilubade maksumus jne).
    6. Jahituristidele määrab juhatus Jahiseltsi liikmest vastutava isiku, kes jahituriste instrueerib ning garanteerib lõivude laekumise Jahiseltsile.
12. Jahieetika ja traditsioonid
    1. Austa jahikaaslast:
       1. suhtudes temasse kui võrdsesse, sõltumata ametist, finantsilisest seisust ja jahirelvast;
       2. täida ise ja nõua kaasliikmetelt jahipidamise eeskirjade ja jahiseltsi sisekorra eeskirja täitmist;
       3. käitudes nõnda, et ühine jahiaeg oleks kõigile jahikaaslastele meeldiv;
       4. pidades kinni jahikokkulepetest ning säästes ühist jahiaega;
       5. täites ühisjahil vastuvaidlematult jahijuhataja korraldusi;
       6. kandes õiglaselt ja korrektselt ühised kulud;
       7. jõudes ühisjahile kokkulepitud ajaks;
       8. mitte häirides teiste jahti hääleka oleku või muu segava toiminguga varitsuspaigas ja kütiliinil;
       9. mitte tungides teise küti laskepositsioonile (sh tulistamata tema laskesektorisse) või varitsuspaika;
       10. koheldes jahikoera kui võrdset jahilist;
       11. mitte lahkudes ühisjahilt enne selle lõppu või vastava korralduse saamist jahijuhatajalt;
       12. mitte kasutades teise liikme poolt ehitatud jahirajatist temalt luba küsimata.
    2. Austa ulukit:
       1. kaitstes neid jõudumööda ja seadusi järgides hulkuvate murdjate ning salaküttide eest;
       2. tulistades vaid olukorras ja distantsilt, mis tagab surmava lasu;
       3. surmates haavatud uluki võimalikult kiiresti ohustamata jahikaaslasi;
       4. jälitades haavatud ulukit või lindu tema tabamiseni või hetkeni, mil selgub edasise jälitamise lootusetus;
       5. avaldades oma lugupidamist kütitud ulukitele, asetades uluki rindkerele kuuseoksakese; kuuseoks asetatakse uluki rindkerele isasloomale lõikepool pea suunas, emasloomale vastupidi;
       6. vääristades kütitud uluki trofeed.
    3. Austa nii eluta kui elusat loodust:
       1. ära pea jahti tuluteenimise eesmärgil;
       2. täienda oma teadmisi ulukite ja looduse kohta;
       3. täida kohusetundlikult ulukite vaatlusandmeid ja vajalike teadusuuringuid;
       4. ära jäta endast loodusesse ebameeldivaid jälgi;
       5. ära kahjusta (eriti märjal ja porisel ajal) jahipiirkonnas olevaid teid, sihte, kraave, truupe, põlde jne;
       6. suhtu viisakalt ja lugupidavalt kõigi maaomanike ja kõrvaliste inimestega.
    4. Uluki trofee omandamine toimub järgmistel põhimõtetel:
       1. jahimees, kes sooritab suurulukile esimese surmava või peatava lasu, omandab trofee kui samale suurulukile tabavaid laske sooritanud jahimeeste vahel ei lepita kokku teisiti;
       2. väikeulukitele jahipidamisel kuulub uluk sellele jahimehele, kelle tabamusest uluk surmati;
       3. trofee omandaja ehk laskja väljaselgitamise vaidluse korral määrab vajadusel jahijuhataja kogenud jahimeeste hulgast kolmeliikmelise erapooletu komisjoni, kelle otsus on lõplik.